Tehnoloogiad

Tehnoloogiad

Prügi orgaanilise aine lagunemisprotsesside tulemusena tekib prügilagaas, mille põhikomponentideks on süsihappegaas ja metaan, kusjuures metaani sisaldus jääb suurusjärku 50-55 %. Vähemal määral sisalduvad ka teised gaasid.

Prügiladestusalale on paigaldatud prügilagaasi kogumissüsteem, mis koosneb gaasikogumis- ning ühendustorudest. Ladestusse paigaldatud perforeeritud plastiktorudega kogutud gaas suunatakse reguleer-kompressorjaama. Reguleersõlmes reguleeritakse prügilagaasi kogust ja metaani kontsentratsiooni. Puhastatud prügilagaas liigub konteinertüüpi koostootmisjaama sisepõlemismootoritesse elektrienergia tootmiseks (seadmetest eraldub töö käigus ka soojust, mida kasutatakse hoonete kütmiseks ja vee soojendamiseks).

Prügilasse on 2015.a paigaldatud kaks identset konteinertüüpi koostootmisjaama Filius 206. Mõlemad konteinerid on tootja poolt varustatud eraldiseisvate standardsete heitgaaside korstnaga. Koostootmisjaama tööd juhib arvuti. Koostootmisjaam võimaldab prügilas tekkiva prügilagaasi efektiivselt elektri- ja soojusenergia tootmiseks ära kasutada, vältides samas prügilagaaside sattumist atmosfääri.

Uikala prügila lähiümbruses kaitstavaid taime ja loomaliike ei elutse ning kaitsealuseid kooslusi ei paikne. Saasteallika mõjupiirkond jääb valdavalt ettevõtte territooriumi piiridesse, mille sihtotstarve on jäätmehoidla maa. Ligikaudu 30% moodustab mõjupiirkonnast metsamaa.

Ekovir OÜ Uikala prügila koostootmisjaam

Jäätmekütus RDF või SRF – jäätmekäitluspraktikas kasutusele võetud ingliskeelne nimetus tahketest mitteohtlikest olme-, kaubandus ja tootmisjäätmetest (tavajäätmetest) valmistatud prügikütus.

Protsessi kirjeldus on järgmine: olmejäätmed eelpurustatakse, seejärel pannakse need aunadesse, kus aeroobse protsessi abil toimub biolagunemine. Aunad tehakse asfalteeritud platsil. Asfalteeritud plats on ehitatud kaldega nii, et vihmavesi suundub vee kogumissüsteemi poole, mis välistab sadevee sattumist platsilt pinnasesse ning pinna- ja põhjavette. Platside sadevesi nõuetekohaselt kogutakse ning puhastatakse.

Siis viiakse aunas olev materjal sorteerimisele, kus võetakse välja muu taaskasutuseks kõlbulik osa millest ülejääv, kuid jäätmekütuseks sobiv materjal suunatakse spetsiaalsesse RDF purustisse, see saavutab oma ettenähtud fraktsiooni ning ongi valmis kütus. Jäätmekütuse lõpptarbijad on koospõletusjaamad või mõned ehitusmaterjale tootvad ettevõtted, kus ehitusmaterjalide tootmiseks kasutatakse põletamist või põletusprotsessi käigus tekkivat tuhka ühe komponendina.

Prügila nõrgvesi tekib sadevee nõrgumisel prügikehandisse ja ladestatud prügi enese niiskusest. Prügikehandis leiduv vesi valgub läbi prügimassi ja jõuab prügila aluspõhjale. Nõrgvee kogumiseks ja ärajuhtimiseks on prügila tehisvoodri peal drenaažikiht ja plasttorudest drenaažisüsteem. Nõrgvesi pumbatakse drenaažitorustiku kaudu nõrgveebasseini.

Sademevesi kogutakse kogu prügila territooriumilt ning suunatakse samuti nõrgveebasseini. Basseinist pumbatakse vesi pöördosmoosi põhimõttel töötavasse nõrgveepuhastisse ning puhastatud heitvesi juhitakse kraavi, kust edasi see satub Mägara ojja ja siis Pühajõkke.

Prügilas on kasutusel puhasti ROAW 9141 DT29-09, mis oli väljaehitatud 2004. aastal. Projekti koostas PIC Eesti AS, ehitustööd teostas saksafirma PALL. Komplektne puhasti koosneb kahest konteinerist, millesse on monteeritud kõik puhasti sõlmed ja elemendid.

Seadmed olid renoveeritud 2008.aastal. Seoses jäätmete ladestusalade laiendamisega olid paigaldatud täiendavad puhastusmoodulid, et tõsta puhasti tootlikkust. 2014. aasta kevadel kõik puhastusmoodulid olid välja vahetatud uute vastu.

Praktika näitab, et pöördosmoosi tehnoloogia on väga tõhus vee puhastamiseks.

On teada, et kõikide jäätmeliikide eelistatuim käitlusviis – nende liigiti kogumine ning korduskasutus ja ringlussevõtt. Kuid olmejäätmed on väga ebaühtlase koostise ning hulgaliselt sisalduvad ka biolagundatavaid jäätmeid, mis suuresti keerustab nende käitlust. Samas on biolagunevate jäätmete käitlemiseks kehtestatud jäätmeseaduses nõuded, et prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas võib olla biolagunevaid jäätmeid aastast 2010 – 45%, 2013 – 30%, 2020 – vaid 20%. Olmejäätmete käitlemise üheks võimaluseks on näiteks MBT (mehaanilis-bioloogiline töötlemine), misläbi täiendavalt vähendatakse ladestamiseks minevat jäätmekogust.

Jäätmete mehaanilis-bioloogiline töötlemine (ingl MBT – mechanical biological treatment) on jäätmekäitlusmoodus, mis seisneb mitmesuguste mehaaniliste jäätmekäitlusvõtete (purustamine, sõelumine jms) kombineerimises bioloogiliste käitlusvõtetega, näiteks kompostimise või metaankääritamisega. Eestis on eranditult levinud aeroobne käitlemine. Bioloogilised käitlusvõtted võivad aset leida spetsiaalsetes rajatistes või ka tavalises aunas (passiivne biokäitlus). Kui sortimata jäätmed peale töötlemist kuhjata lihtsalt suurde auna nagu Uikalas, hakkab neis sisalduv orgaaniline aine lagunema.

MBT peamine eesmärk on lagundada võimalikult palju orgaanilist ainet aeroobsetes oludes, sest sel moel väheneb kasvuhoonegaaside emissioon jäätmetest. Aeroobsetes tingimustes temperatuur tõuseb ning see omakorda kiirendab niiskuse lendumist. Ühtlasi väheneb ka ladestatavate jäätmete maht ja mass.

Orgaaniline aine + O2 = CO2 (↑)+ H2O(↑ja↓) + stabiliseeritum biomass

Tavaliselt soovitakse mehaanilise töötlemise abil kätte saada ka taaskasutuseks kõlblikke materjale ja peaaegu alati ka jäätmekütust (RDF). MBT jäägid saadetakse põletusse või ladestatakse prügilas. Kui nad pannakse prügilasse, siis neis olnud orgaanika on suures osas lagunenud, mistõttu ladestamine on keskkonnale kahjutum kui töötlemata jäätmete ladestamine. MBT protsessis vähendatakse jäätmekogust sõltuvalt tehnoloogia keerukusest ning saadud materjalide kasutamisest 50-70 %.

Nõuetekohase käitlemise puhul väheneb nimekirjas oluliselt plasti, klaasi, metalli ja paberi ning papi osakaal ning järelejäävatest jäätmetes moodustavad enamuse biolagunevad jäätmed.

Lähitulevikus eelneb ka biojäätmete liigiti kogumine, mis aitab vähendada põletusse ja mehhaanilis-bioloogilisse töötlemisse suunatavate jäätmete kogust ja ka kulusid.

2009. aasta alguses anti käiku Uikala prügila jäätmete sorteerimiskeskusele, kus toimub taaskasutamiseks kõlblike jäätmete väljakorjamine ning nende edasiseks töötlemiseks ettevalmistamine (sorteerimine, kokkupressimine, purustamine jms).

Selles hoones toimub  eelkõige liigiti kogutud segapakendijäätmete ja vanapaberi sorteerimine.

Jäätmetest sorteeritakse välja:

  • papp ja paber;
  • metall;
  • plastpudelid;
  • kile;
  • klaas;
  • puit.

Väljasorteeritud materjal pressitakse pallideks ruumi kokkuhoidmiseks  ja taaskasutusse suunamiseks ning saadetakse kokkuostjatele või materjali lõppkäitlejale. Mittekõlblikust materjalist valmistatakse jäätmekütust RDF/SRF.

Prügila võtab vastu ja sordib erinevate kogumissüsteemidega kogutud jäätmeid, mille koostis on erinev. Peame olema piisavalt paindlikud, et nende erinevustega tõhusalt toime tulla. Kohandame süstemaatiliselt olelusringil põhinevat lähenemisviisi ja vajaduse korral viiakse ellu sihtotstarbelised olelusringi hindamisele tuginevad uuringud ja turgude olemasolu sorditud materjalide jaoks.

Jäätmetes sisalduvad taaskasutatavad jäätmed korjatakse välja. Inertsed jäätmed (pinnas, kivid) ladustatakse eraldi.

Kogutud puidujäätmed purustatakse ning antakse lõppkäitlejale üle.

Muud taaskasutatavad jäätmed (s.h. ehitusjäätmed, suurjäätmed jms) suunatakse vaheladustamiseks kasutatavale alale. Vajadusel ekskavaatori abil või käsitsi personali poolt viiakse läbi jäätmete täiendav sorteerimine. Tagaplatsil asuv kompleks võib vastavalt seadistustele kasutada erinevate jäätmeliikide käitlemiseks.

Ettevõtte kasutuses on kõik vajalikud tehnoloogilised seadmed jäätmete taaskasutuseks ettevalmistamiseks, käitlemiseks ning nõuetekohaseks kõrvaldamiseks.

Ettevõte tegeleb järjepidevalt oma keskkonnaalase suutlikkuse parendamisega, võttes eeskujuks ja rakendades tegevussektori võrdlusdokumentides esitatud parimaid keskkonnajuhtimise tavasid. Selleks on Ekovir OÜ Uikala prügila tegevuseks hankinud kaasaegsed tehnoloogiad.

2017. aasta suvel tagaplatsil ehitati välja uus ventileeritav PVC-telk materjali hoidmiseks ja kuivatamiseks.